Tajweedi määratlus
Keeleliselt tähendab tajweed parandamist või suurepäraseks tegemist. Erialaselt on see iga tähe hääldamine selle hääldamiskohast ning sellele tema õiguse (حقّ) ja talle kuuluva osa (مستحقّ) andmine omadustest. Imaam Ibn al-Jazari määratles selle nii:
Tähe õigus on tema püsivad omadused, mis teda kunagi ei jäta, nagu Jahr (الجَهْر), Shiddah (الشِّدَّة) ja Isti'la' (الاسْتِعْلَاء). Talle kuuluv osa on see, mis tuleneb nendest omadustest või naabertähtedest, nagu Tafkhim (التَّفْخِيم) ja Tarqiq (التَّرْقِيق), Izhar (الإِظْهَار), Idgham (الإِدْغَام), Ikhfa' (الإِخْفَاء), Madd (المَدّ) ja Qasr (القَصْر). „Iga tähe tagasiviimine oma algupärani“ tähendab selle hääldamist hääldamiskohast; „selle hääldamine oma sarnases nagu iseeneses“ tähendab samale tähele kõikjal sama omaduse andmist, mitte ühes kohas hästi ja teises lohakalt retsiteerimist.
Seejärel selgitab imaam, et seda tuleb teha pehmelt, ilma pingutuse ja liialduseta, ning et see saavutatakse ainult harjutamisega, see tähendab rohke kordamisega osava õpetaja juures.
Aine, kasu ja seisund
- Aine: Koraani sõnad selles osas, et nende tähtedele antakse nende õigus ja neile kuuluv osa.
- Kasu: keele kaitsmine vigade eest Allahi Raamatus ja selle retsiteerimine nii, nagu see ilmutati.
- Rajaja: praktikas Prohvet ﷺ, kes sai selle Jibrililt ja õpetas kaaslastele. Kirjapandud teadusena retsiteerimise ja keele meistrid; esimeste seas, kes sellest eraldi kirjutasid, oli Abu Muzahim al-Khaqani (surn. 325 AH) oma Ra'-le riimuvas poeemis, seejärel Makki teoses ar-Ri'ayah.
Seisund: reeglite teoreetiline õppimine on ühiskondlik kohustus, samas kui nende rakendamine retsiteerimisel on kohustuslik kõigile, kes Koraani retsiteerivad. Imaam Ibn al-Jazari ütleb:
Tõendiks on salm ﴿أَوۡ زِدۡ عَلَيۡهِ وَرَتِّلِ ٱلۡقُرۡءَانَ تَرۡتِيلًا ٤اَوْ زِدْ عَلَيْهِ وَرَتِّلِ الْقُرْاٰنَ تَرْتِيْلًا ٤﴾ (Al-Muzzammil 73:4). Ibn al-Jazari edastab teoses an-Nashr 'Alilt (olgu Allah temaga rahul), et Tartil (التَّرْتِيل) on „tähtede tajweed ja peatumiskohtade tundmine“. Poeemi värsil on kaks lugemist, „kes ei retsiteeri Koraani tajweediga“ ja „kes ei retsiteeri Koraani õigesti“, ning mõlemad tähendavad, et õige häälduse hooletusse jätmine on patt.
Lahn (viga) ja selle liigid
Lahn (اللَّحْن) on viga ja kõrvalekalle õigest retsiteerimisel. Sellel on kaks liiki:
| Liik | Määratlus | Näited | Seisund |
|---|---|---|---|
| Lahn Jali (اللَّحْن الجَلِيّ) | Ilmne viga, mis rikub sõna, mida retsiteerijad ja teised ära tunnevad ning mis võib tähendust muuta. | Tähe või vokaali asendamine teisega, vokaaliga tähele sukuni andmine või hääletule tähele vokaali andmine, näiteks sõna ﴿أَنۡعَمۡتَاَنْعَمْتَ﴾ (Al-Fatihah 1:7) Ta lugemine dammaga. | Üksmeelselt keelatud. |
| Lahn Khafi (اللَّحْن الخَفِيّ) | Viga, mis rikub tajweedi, kuid mitte tähendust; seda märkavad ainult osavad retsiteerijad. | Ghunnah' või Ikhfa' väljajätmine, nõutava Maddi lühendamine või kerge tähe raskeks muutmine. | Retsiteerimise meistrite järgi ei ole lubatud sellele, kes suudab õppida; mõned peavad seda taunitavaks. |
Retsiteerimise tempod
Retsiteerimisel on mitu tempot, mis kõik on lubatud, kui tajweedi reegleid järgitakse:
| Tempo | Kirjeldus |
|---|---|
| Tahqiq (التَّحْقِيق) | Kõige aeglasem, täieliku Maddi ja täielike vokaalidega; sobib õpetamiseks. |
| Tartil | Rahulik, kaalutletud retsiteerimine mõtisklusega; parim tempo. Mõned peavad seda samaks kui Tahqiq. |
| Tadwir (التَّدْوِير) | Keskmine tempo Tahqiqi ja Hadri vahel. |
| Hadr (الحَدْر) | Kiire retsiteerimine reegleid säilitades; tavaliselt kasutatakse kordamiseks. |
Qira'ah, riwayah ja tariq
Lugemisviisi, mis omistatakse ühele kümnest imaamist, nimetatakse Qira'ah (القِرَاءَة), näiteks 'Asimi lugemisviis. Tema edastajale omistatud viis on Riwayah (الرِّوَايَة), näiteks Hafs 'Asimilt. Edastajale järgnenutele omistatud viis on Tariq (الطَّرِيق), näiteks ash-Shatibiyyah tee, imaam al-Qasim ibn Firruh ash-Shatibi (surn. 590 AH) poeem Hirz al-Amani. Ibn al-Jazari järgi on lugemisviis autentne, kui see täidab kolm tingimust: kooskõla araabia keelega mingil kehtival viisil, kooskõla mõne uthmani eksemplari kirjaga kas või potentsiaalselt ning autentne edastusahel.
Retsiteerimise kombed
- Siirus Allahi ees, retsiteerimine puhtuse seisundis ja puhtas kohas.
- Kaitse otsimine alguses ja Basmalah suurade alguses (vt järgmist peatükki).
- Mõtisklus ja alandlikkus ning hääle kaunistamine ilma pingutuseta, nagu hadithis „Kaunistage Koraani oma häältega“ (Abu Dawud, an-Nasa'i).
- Kannatlikkus õppimisel, sest Prohvet ﷺ ütles: „Koraanis osav on õilsate ja õiglaste kirjutajatega, ning kes retsiteerib seda kogeledes ja vaevaga, saab kahekordse tasu“ (Bukhari ja Muslim).